Teie ostukorv on tühi.
Kõrvits suureviljaline "Gran Gigante" (Halloween)
Suureviljane kõrvits "Gran Gigante" (Halloween).
Kiirekasvuline, külmakindel, suuresaagiline lauasort. Viljad ümarad, segmenteeritud, väga suured, 8-10 kg raskused.
Viljaliha on suurepärase maitsega, erkoranž, krõmpsuv, väga aromaatne, suurendatud karotiini- ja suhkrusisaldusega.
Toite- ja dieetiline väärtus on kõrge. Sort on hea transpordikindlusega, suurepärase säilivusega ja vastupidav haigustele.
Külv avamaale mai lõpus- juuni alguses, 2-3 kaupa istutusauku 5-6 cm sügavusele, istutusaukude vahe 70 cm. Pärast tõusmete ilmumist harvendatakse.
Võib kasvatada ka istikutest: välja istutatakse 20-päevased istikud, kui öökülmade oht on möödas. Peavars näpistatakse pärast 4-ndat lehte tagasi, külgvõrsetele jäetakse 1-2 viljaalget.
Istutusskeem: 70x70 cm.
Heaks kasvuks ja rikkalikuks viljakandvuseks on vajalik kastmine, regulaarne rohimine ja kobestamine ning väetamine mineraalväetistega.
Kiirekasvuline, külmakindel, suuresaagiline lauasort. Viljad ümarad, segmenteeritud, väga suured, 8-10 kg raskused.
Viljaliha on suurepärase maitsega, erkoranž, krõmpsuv, väga aromaatne, suurendatud karotiini- ja suhkrusisaldusega.
Toite- ja dieetiline väärtus on kõrge. Sort on hea transpordikindlusega, suurepärase säilivusega ja vastupidav haigustele.
Külv avamaale mai lõpus- juuni alguses, 2-3 kaupa istutusauku 5-6 cm sügavusele, istutusaukude vahe 70 cm. Pärast tõusmete ilmumist harvendatakse.
Võib kasvatada ka istikutest: välja istutatakse 20-päevased istikud, kui öökülmade oht on möödas. Peavars näpistatakse pärast 4-ndat lehte tagasi, külgvõrsetele jäetakse 1-2 viljaalget.
Istutusskeem: 70x70 cm.
Heaks kasvuks ja rikkalikuks viljakandvuseks on vajalik kastmine, regulaarne rohimine ja kobestamine ning väetamine mineraalväetistega.
Kasvatamine.
Kõrvitsal on umbes samad nõudmised kasvutingimuste suhtes, kui avamaakurgil, kuid ta on vastupidavam ebasoodsatele tingimustele, eriti temperatuurile, mis kurgil on +14..+15ºC ja melonil +18ºC.
Soe ilm ja head niiskustingimused on soodsad kasvu arenguks, seejuures võib kõrvits kasvada niisutamata kauem, kui kurk. Tuulte suhtes on kõrvits väga tundlik, seepärast soovitatakse teda kasvatada koos maisiga.
Kõrvits eelistab kobedaid, huumusrikkaid muldi, ning orgaanilise väetise olemasolu. Kõrvits ei talu ühel kohal teistkordselt kasvatamist, mida tuleb jälgida kõrvitsa kasvatamisel kompostihunnikutes.
Saagi saamist saab kiirendada taimede ettekasvatamisega kasvuhoones, 10 cm pottidesse külvatakse 2-3 seemet 2-3 cm sügavusele. Seemned idanevad +15..+20ºC.
Edaspidiselt hoitakse temperatuuri +18..+14ºC juures (päev/öö). Kolme nädala pärast on taimed kahe lehega ja valmis välja istutamiseks. Ebasoodsate temperatuuridega harjumiseks tuleb taimi karastada.
Taimed istutatakse avamaale mai keskpaigas, kui on möödunud öökülmaohud. Suvikõrvitsaid istutatakse 1m2-le 0,5-1 taime, roomavatele kõrvitsaliikidele jäetakse istutustiheduseks 0,3 taime/1m2-le. Kasutades multškilet, võib kõrvitsa külvata otse avamaale. Hooldus. Hooldus seisneb mitmekordses pinnapealses kobestuses. Vegetatsiooniperioodi lõpus on mõnikord vaja võidelda ka umbrohtudega (käsitsirohimine). Spetsiaallõikuseks pole vajadust.
Saagi koristamine ja säilitamine.
Kõrvitsat koristatakse täisküpsuses enne esimesi öökülmasid. Kõrvitsatele jäetakse kuni 10 cm pikkune viljaraag. Keskmine taime produktiivsus on 4-5 kõrvitsat taimelt.
Kõrvitsat võib säilitada mõnest nädalast mõne kuuni. Optimaalne temperatuur esimesel kahel hoiunädalal on +24..+30*C, sel ajal toimub järelvalmimine ja koor muutub tugevamaks.
Hiljem alandatakse hoiutemperatuuri +10..+13ºC-ni.
* Kõrvits ületab süsivesikute, pektiinainete, vitamiinide ja mineraalsoolade sisalduselt paljusid köögivilju. Eriline väärtus on kõrvitsal dieettoiduna. Parimateks kõrvitsa liikideks loetakse muskaatkõrvitsaid (Cucurbita moschata). Muskaatkõrvits on pärit troopilistelt rannikualadelt Kesk Ameerikast ja Mehhikost.
Muskaatkõrvits hõlmab kuut alaliiki: turkmeenia- (nõrgalt segmenteeritud), jaapani- (sügavalt segmenteeritud, tugevalt kortsuline või tüükaline), mehhiko- (puutaoline koor, magus jahune viljaliha), kolumbia- (viljad on pipra kujulised), põhja-ameerika- (viljad on väikesed või keskmised, lapergused või silinderjad) ja india - (viljad on väga suured, ereoranžid, kerakujulised või ovaalsed). Üheks muskaatkõrvitsa väliseks tunnuseks on lehtede pinnal asuvad valged või hõbedased plekid, mis peegeldavad osa päikesekiirtest, mis omakorda vähendab vee kulu. Muskaatkõrvitsa sordid on rikkad karotiini poolest (kuni 26 mg 100 g kuivaine kohta). Kõik nad on hilisvalmivad.
Teada on kesk- ja ja pikkade võrsetega (4-6 m) sorte. Muskaatkõrvitsate laialdasemat levikut meil takistab tema soojalembesus. Siiski valmib see kõrvits ka Eesti tingimustes, kui kasvatada teda ette (seemned külvatakse potti 20-25 aprillil, välja istutatakse taimed peale kevadiste öökülmade möödumist 4-6 juunil, selleks ajaks on taimedel 2-3 pärislehte).
Kõrvits tuleb koristada enne esimesi külmi. Muskaatkõrvitsad säiluvad hästi, mõningal juhul võib neid säilitada juuni kuuni.
Seemnete söödavus on pandud kahtluse alla. Erinevalt teiste kõrvitsasortide seemnetest, on nad väga väikesed, neil on jäik kõva koor. Peale selle on neid viljas reeglina vähe. Nad asuvad vilja alumises osas, ülejäänu on puhas viljaliha. Kohe peale korisistamist on viljaliha kahvatu värvusega (beež või hele oranž), kerge muskaadi aroomiga, mageda maitsega. Säilitamisel omandab viljaliha oranþi varjundi, seejuures tugevneb muskaadi lõhn, samuti suureneb suhkrusisaldus.
